Arabella on 6-kuune. Votsime varske synnipaeva pidulikult ja lauluga vastu; tegime pistaatsia-sidruni kooki.
Otto kutsub teda Belluks, pehme 'l'-ga. Juuksed hakkavad tasapisi pahe tulema - naeb valja nagu pisike siil. Tiirleb ymber oma telje ja istub ise. Hambaid pole yhtegi. Armastab porgandeid ja herkulaputru ja Ottot. Mitte keegi ei saa teda nii naerma kui Otto.
Ta on tasane ja armas. Ei torise, ei vigise; kardab kodi. Ohtuti vedeleme mone hetke koos voodil, kaisume ja ajame juttu. Mina raagin paevategemistest ja puudest ja tahtedest. Moned lood ajavad naerma, moned jutustama, aga moni lugu votab kulmugi kipra. Ja siis raagib tema mulle, kui monusad on Otto ja porgandipyree, ja kuis vannis meeldib sulistada, ja kuis votab ohkama, kui tuuleohk juuksetukka lehvitab.
Palju onne kallile Bellele ja emmele-issile!
VastaKustuta