Alustan rotist. Roos on lainud ja Poosas alles. Tana hommikul laks yks meie lemmikloomadest teise ilma. Onnetus, mis teha. Allesjaanud elukast on kahju. Matused on tana parastlounal ja olete koik oodatud pidulikule arasaatmisele lillepeenra servas. Panen siia pildi neist kahest.
Kaisime telkimas. Nii nii. Veeresime oma lemmikrahvuspargi servale, otse paduvihma sisse. Ilm oli synge, maed jahedad, rahehanged puude vahel. Tuju tumenes iga meetriga. Aga sama kiiresti kui vihm algas, oli ta ka labi ning heiskasime telgid ja toolid ja lokke. Leidsime poosast mao, kelle Marco kinni pyydis ja kellest sai lastele palju roomu terveks tunniks.
Ohtakul susistasime vorste ja pipraid ja vahukomme. Paike loojus, tited pohus. Mina sattisin end monusaste lokke ette sooja, Marco avas siidreid. Tootas tulla muhe olemine.
Aga mis Sa kostad! Arvake ara, kes oli veel ennast poosasse kohale vedanud? Just! onu Carlos viie peni, saja sugulase ja makiga. Disko algas kell 9 ohtul, ja sest ei saanud hairitud mitte ainult meie ja oravad vaid ka Carlose viis peni. Hollallaa! Maki jaoks tommati autost letti elektrigeneraator; onupoeg Jesus [haalda 'hesus'] ja yks peni laulsid ka kaasa, kusjuures automobiili tuled vilkusid hoogsalt. Pumf, pumf, pumf, poosa lehed ja ihu karvad vibreerisid samas rytmis. Marco, kes katsus olukorras head naha, leidis, et kyllap see tymakas hoiab puumad ja karud ka eemal. Ehkki mul oli seks ajaks juba nii palju adrenaliini veres, et oleks voinud tigedad metselajad ise ette votta, koos onu Carlosega.
Egas midagi, keevitasin siidri sisse, toppisin korvad vatti tais ja laksin magama. Hommikul tousis Ott kylmast yles, no ikka sedasi varakult, 5:30 voi nii. Hoiskas yle metsa, et aeg hark alla ajada ja pois tyhjendada ning laks Marcoga lokke tarvis puid koguma. Tyved langesid, oksad ragisesid, onu Carlos tousis yles ja pani maki mogisema. Pumf, pumf, pumf.
Selle peale ei pidanud yhtedel tesitel naabritel ja ka Carlose omal sajal sugulasel narv vastu ning algas yhismogisemine diskori kallal, mille kulminatsiooniks yks mees krabas maki ja pani sellega ajama. Otto aga teatas mulle, et on aeg yles tousta, valjas juba valge, ja et naabrid teevad juba trenni - nae, yks mees jookseb.
Tousin yles, kylm naha vahel, mets lopuks vaikne. Kuid ainult hetkeks - koos esimeste paikesekiirtega rokkasid puudeladvad linnulaulust. Oli ilus hommik.
