Haid pyhi!

Koigepealt soovime koigile ilusat vana-aasta loppu. Et vana laheks myrtsuga, jattes maha ainult kasulikud oppetunnid ja raha sukasaares. Uus aga toogu palju roomu ja sydamerahu ning haid sopru.

Meie joulud olid sel aastal syndmusterohked. Tegime palju piparkooke - olen juba 7 aastat piparkoogitainast timminud ning peaks ytlema, et nyydseks on tulemus paris hea. Tavaliselt teen suure kausitaie, kaunistan ning soon koik jouluohtul yksi ara. Need helged ajad on labi, sest piparkoogiroomu on endi jaoks avastanud ylejaanud seltskond. Muudkui tahaks enda omad juba toorelt ara syya. 

Aga eks tainasoomine on pool roomust, eksole:)

Kypsetasime hane ning korvale tegin valge shokolaadi kastme mehhiko paraselt. Magustoiduks tiramisu. Kylas olid moned eesti eided. Oli tore ja tihe ohtu.

Aga oige pidu algas oosel.

Nimelt teatas Ott kell 2 hommikul, et tal elab draakon kohus ning et oma vaidet toestada, oksendas 5 korda. Seega veetsime joulupyha teleka ees, ikka ambri ja kilekottide ja aadikaga.

Joulu teisel pyhal jai Marco haigeks. Kaks haiget on mulle liig, aga laupaeval demonstreeris Arabel, et voib ka veel hullem olla ning oksendas 17! korda.  Egas midagi, ambrid ja aadikas.

Esmaspaev laheb ajalukku kui paev, mil minu fyysiline eksistents kaotas lahingu kohuviirusele. Oi-oi-oi. Oli raske oo, koigepealt varisesin ja siis higistasin. Sellele jargnes sygav-varisemine, mis kulmineerus raskekaalu voistlustega higistamises. Sain esimese koha, mida tean selle jargi, et hommikuks olin mina alles ja kohuputukas lainud.

Noroviirus.

Aga tana olen ma krapsis ning valmis vana aastaga hyvasti jatma. Oli pikk aasta, raskete oppetundide aasta. Mul on hea meel, et ta on moodas, aga mul on ka ytlemata hea meel, et me kohtusime, sest olen tana parem inimene, kui olin aasta tagasi.

Lahen nyyd piparkooke kypsetama - ma kuulen, kuidas moned sellid seiravad tainast. Nagu raisakotkad.
Jaa jaa, kabid ja kannud, kes kuhu kukub ...  

Ilusat loppu koigile:)

Uuemat lemmikloomadest

Rott on elus. Seda oli ka arvata, sest ta soob peamiselt kapsast ja porgandit ning teeb oo labi trenni. Trenni teeb ta rattas, mis klobiseb ja kuhu ta enam hasti ara ei mahu - pea peab rattast valjas hoidma ning saba peab koverasse yle selja vinnama,
On ytlematagi selge, et rotil on tugevad reielihased. Ma praegu motlen, et mul tasuks roti elustiili valikutest eeskuju votta.

Rohutirtsudest on alles 2. Looduses oleksid nad juba novembri algusest surnud, aga akvaariumis on nende eluiga pikenenud. Oigemini, monede eluiga on pikenenud.

Sest 2 tykki langesid kannibalismi ohvriks. Just, seltskond otsustas yhel paeval, et hehhee, soome selle teise venna ara. Ja soidki, jalgade ja karvadega. Ja sii nadal hiljem manzheerisid ka teise tyybi ara.

Marco oli oma lemmikute kaitumises pettunud. Ta laks maja taha jahile ja toi koju 2 musta leske, kelledele ta sootis kolmanda rohutirtsu. Sest nii mahlast saaki ei saa asjata lasta raisku minna.
Yks must lesk imes tirtsu tyhjaks ja soi teise musta lese 2 jalga magustoiduks. Imeparane loodus!

Aga 2 rohutirtsu on alles, krobistavad mooda akvaariumi ringi. Mind isiklikult huvitaks, millal nad plaanivad tossu valja visata, sest paarist kolmest-neljast pasakotist (argem unustagem rotti ja Marcot) on mulle kyll.

Kaks kuud ja null juttu

No missa kostad. Viimasest postitusest on moodas 2 kuud. Kuigi mulle tundub, et alles eelmisel nadalal kribisin siin.

Kuna jalgpallis on vaheaeg veebruari lopuni, siis Otto kaib nyyd maadlemas - kreeka-rooma maadlusega on tegemist. Jaa jaa, ma tean kyll, mida mottes kysite. Et kas see trikooga maadlemine va? Just, trikoos maadlemine, olete koik asjast oigesti aru saanud.

Trenn on 4 korda nadalas, 2 tundi korraga. Kuu aega on see ettevotmine kestnud ning igal korral keegi noortest maadlejatest nutab voi oksendab, sest trenn on fyysiliselt raske. Et te olukorra raskusest paremini aru saaksite, panen siia kogemata pealtkuuldud dialoogi 6-aastase poisi Jacobi ja tema ema vahel enne treeningut.

# Emme, ma ei taha tana trenni minna.
# Miks?
# Ma ei jaksa nii palju joosta.
#No kui Sa ara vasid, siis vahepeal konni natuke, ja siis jookse edasi.
# Kondida ei tohi, siis Su peale karjutakse.
# Mis nad Sulle karjuvad?
# Ei konni, jookse! Toota labi valu!

Ja nii need 30 poissi seal treenivad, labi valu. Ikka nii, et juuksed tilguvad ja maadlussaali aknad on udused. Kui uksed peale kahte tundi avatakse, votab soki aur kangemalgi mehel silma marjaks.

Aga Ott tuleb koju ja ohkab roomust. Et nae, mutt, kuis sai musklit pingutet, kuis sai teise venna matile siruli tommatet.

Uus kooliaasta

Ongi jalle alanud. Ott satub vahelduva eduga sekeldustesse - lobiseb tunnis ja loobib teiste vendadega leivakuulikesi opetaja ja muude inimeste pihta.
Samad vanad asjad, ainult teine aastanumber ja riik.
Sel aastal on kodutood ette nahtud ka viiulitunnis. Viiuliopetaja saatis peale paari nadalat kirja koikidele lapsevanematele, et "kui teie vosukese viiulimang kolab nagu kass, kes on jaanud sabapidi uksevahele, siis toenaoliselt pole probleem mitte viiulis, vaid mangijas."

Ma yritan tana Oti viiuldamise videosse votta. Ikka taitsa kino, isegi Marco, kellele on kohe mitu elevanti korvadele astunud, vajub kohale, et myra allikat tuvastada.

Panin siia moned pildid:) Enamus pilte on Arabelist, sest ma naen teda rohkem.

Uued lemmikloomad

Ei-ei, see yks rott, kes veel alles on, on ikka elus ja taie tervise juures. Ta on oluliselt roomsameelsem sellest ajast peale kui ta semu ukse vahele jai. Ja mina arvsin, et ta saab kurb olema. Heh.

Ylejaanud lemmikud on koik putukariigist. Me korjame neid korbest - vihma on viimasel ajal ikka sadanud ja satikatel elutingimused ja -paigad soodsad.

Koigepealt korjas Arabel yles karvased sipelgad - noh, nagu suured mustad sipelgad, kes on omale villase oranzhi suusavesti selga tommanud. Me kutsume neid "vestiga sipelgateks," vahel ka "kampsuniga sipelgateks." Kuigi tegelikult polegi nad sipelgad, vaid vaablased, kes on lennuvoime kaotanud. Tyybid veedavad oma paeva liiva kaevates ja Ott ikka sehkendas, et nii palav ja nad peaksid vestid maha viskama, kui nii palju tood teevad. Kas neil palav pole? 
Aga kuna me ei viitsinud tagasi korbesse minna ja neile toiduks lilleoisi korjata, siis lasime nad peagi minna.

Jargmisena tassis Ott kohale suure taguotsaga mardikad - emased olid rohekas-mustad, isased sinakas-mustad. Need sellid paaritusid vahet pidamata ning selle tottu kutsume neid "abiellujateks." Nimi tuli perekonna nomenklatuuri jargnevalt:

Otto#  Emme, need mustad satikad jalle abielluvad. Muud ei tee, kui abielluvad.
Mina# Mis mottes?
Otto# Et kui keegi on sedasi yksteise otsas, siis niimoodi abiellutaksegi.
Mina# Ega Sa palju mooda ei panegi, lapseke.
Arabel# Otto, nad teevad beebisid.
Mina# Kes Sulle seda raakis?
Arabel# Sina raakisid.
Mina# No sellisel juhul nad toesti teevad beebisid.

Aga kui ma nyyd motlen, siis ma ei tea mis neist sai.

Viimasemad lemmikloomad, kellest panin ka pildid, on rohutirtsud, kes elavad peamiselt Teksases ja Mehhikos. Viimane torm toi neid tuhandete kaupa louna Uus-Mehhikosse. Marco, kes seal ari ajas, korjas 5 tykki yles, pakkis karpi ja kohvrisse ja lennutas teised koju.
Inglise keeles: western horse lubbers; ladina k: taeniopoda eques; eesti k: laane hobu-taarujad.

Nad ei lenda ja kui hyppavad, siis korra paevas. Yleyldiselt on nad suured, kohmakad ning tugeva jalg-haardega ja kui nad mu peale lahedal on, siis tousevad mul kuklas karvad pysti. Aga lapsed kallistavad ja sygavad neid iga nurga alt, millest neil kiiresti villand saab ja siis nad sisisevad ja lehvitavad erk-oranzhe tiibu.

Marco jargmiseks projektiks on leida yks tarantula - neil on paaritumishooaeg ja isased kombivad mooda ilma ringi. Teate ju kyll - et pruuti leida. Pruutideta passiks koikide liikide isased teleka ees:)

Telkimisest ja rotist

Hehhee, ei lainudki kirjutamisest aastat mooda:)

Alustan rotist. Roos on lainud ja Poosas alles. Tana hommikul laks yks meie lemmikloomadest teise ilma. Onnetus, mis teha. Allesjaanud elukast on kahju. Matused on tana parastlounal ja olete koik oodatud pidulikule arasaatmisele lillepeenra servas. Panen siia pildi neist kahest.

Kaisime telkimas. Nii nii. Veeresime oma lemmikrahvuspargi servale, otse paduvihma sisse. Ilm oli synge, maed jahedad, rahehanged puude vahel. Tuju tumenes iga meetriga. Aga sama kiiresti kui vihm algas, oli ta ka labi ning heiskasime telgid ja toolid ja lokke. Leidsime poosast mao, kelle Marco kinni pyydis ja kellest sai lastele palju roomu terveks tunniks.

Ohtakul susistasime vorste ja pipraid ja vahukomme. Paike loojus, tited pohus. Mina sattisin end monusaste lokke ette sooja, Marco avas siidreid. Tootas tulla muhe olemine.

Aga mis Sa kostad! Arvake ara, kes oli veel ennast poosasse kohale vedanud? Just! onu Carlos viie peni, saja sugulase ja makiga. Disko algas kell 9 ohtul, ja sest ei saanud hairitud mitte ainult meie ja oravad vaid ka Carlose viis peni. Hollallaa! Maki jaoks tommati autost letti elektrigeneraator; onupoeg Jesus [haalda 'hesus'] ja yks peni laulsid ka kaasa, kusjuures automobiili tuled vilkusid hoogsalt. Pumf, pumf, pumf, poosa lehed ja ihu karvad vibreerisid samas rytmis. Marco, kes katsus olukorras head naha, leidis, et kyllap see tymakas hoiab puumad ja karud ka eemal. Ehkki mul oli seks ajaks juba nii palju adrenaliini veres, et oleks voinud tigedad metselajad ise ette votta, koos onu Carlosega.

Egas midagi, keevitasin siidri sisse, toppisin korvad vatti tais ja laksin magama. Hommikul tousis Ott kylmast yles, no ikka sedasi varakult, 5:30 voi nii. Hoiskas yle metsa, et aeg hark alla ajada ja pois tyhjendada ning laks Marcoga lokke tarvis puid koguma. Tyved langesid, oksad ragisesid, onu Carlos tousis yles ja pani maki mogisema. Pumf, pumf, pumf.

Selle peale ei pidanud yhtedel tesitel naabritel ja ka Carlose omal sajal sugulasel narv vastu ning algas yhismogisemine diskori kallal, mille kulminatsiooniks yks mees krabas maki ja pani sellega ajama. Otto aga teatas mulle, et on aeg yles tousta, valjas juba valge, ja et naabrid teevad juba trenni - nae, yks mees jookseb.

Tousin yles, kylm naha vahel, mets lopuks vaikne. Kuid ainult hetkeks - koos esimeste paikesekiirtega rokkasid puudeladvad linnulaulust. Oli ilus hommik.

Kauge maa ja pika aja tagant

Huh. Yhtegi head vabandust pole ohust imeda, et miks nii harva kirjutan. Hilja ka juba ...

Niisiis. Meil laheb ikka kenasti. Ponnid kosuvad - Otto lopetas 1. klassi. Arabellal on jaanud veel yks aasta lasteaias. Aasta erutavaim  seik oli Otto osalemine vehklemisturniiril - jaa jaa, vennal on kord nadalas vehklemistund. Ta sest muidu suurt ei raagi, kui ainult yhel korral teatas, et tema tahaks turniirilie minna. No ikka saab! Ja me oma yllatuseks avastasime, et vend on vehklemises kova napp. Kokkuvottes neljas! Igaks juhuks mainin, et tema vanusegruppi kuuluvad kuni 10-aastased.

Aga muidu on Ott karm kutt. No kui ikka muna on kehvasti praetud voi koogitainast pole piisavalt niisama soomiseks jaetud, siis maailm variseb kokku. Ja mina tavaliselt ka. "No mis Sa pasundad! Teeme uue muna! Kooki saab paari tunni parast jalle teha (sest vana peab koigepealt ahjust valja tulema)." No ja Marco siis krobistab krobedat kolbmatut muna, kusjuures kylmkapp on kooke tais.

See jutt soogist viis mu motte meie uutele lemmikloomadele. Meil on nyyd kaks rotti - nimedeks Roos ja Poosas. Vana rott suri aprilli lopus. Tema matused olid Otto synnipaevapeo tipphetkeks. Vahepealse aja veetis loomake sygavkylmas. Keha sai sest kover, haud ka.

Mina toksin tasa ja targu kinnisvara maailmas. Ehkki viimased neli kuud on olnud niisama sorkimised, sest mul on olnud moned kummalised kurguhadad kallal, mis kulmineerusid suuremate kirurgiliste protseduuridega. Oleks voibolla otsadki andnud, aga kuna olen ikka aastaid katekoverdusi ja kykke teinud, herkulassi ja hapukapsast harrastanud, siis kere pidas kenasti vastu. Seekord vedas!

Aitab seks korraks kyll. Nagu mainisin, juba hilja ...

Joulukuusk - meessoost voi naissoost?

Eessona: Inglise keeles on sonal "tema" sooline vahe, eksole. Niisiis, umbes kuu aega tagasi toimus hommikusoogilauas kirglik keskustelu teemal, kas kuusepuu on poiss voi tydruk.

Otto: Arabel, kuusepuu on POISS!!
Arabel: Ei ole, tydruk on. Ta kannab ehteid ja on ilus! Poisid pole ilusad.
Otto: Ta torgib ja teeb haiget. Ainult mehed torgivad habemega ja teevad haiget. Naistel POLE HABET! [No see on yldiselt juba teine teema, mida ei pidanud sobivaks hetkel toukama hakata.]
Arabel: Aga ta on kolmnurga kujuline nagu mark tydrukute vetsu ukse peal!
Otto: No aga kas Sa siis ei nae, et tal on munad kyljes?!

Meesterahva loogika - et kui on habe ja munad, jarelikult mees. Ma siin ise pole nii kindel. Tean ise nii mondagi munadega mutti ...

Tere, oleme elus!

Jalle seda vett on voolanud ...

Aga egas midagi. Asume kohe asja kallale.

Meil laheb kenasti. Otto ja Arabel kasvavad. Meie Marcoga jaame vanemaks.
Ilmad on siin ilusad - paike ja soe ja mahe. Eile kaisime tuulelohet lennutamas ja ujumas.
Koolis laheb lastel kenasti. Ott satub ikka regulaarse intervalliga sekeldustesse. Ja Arabel sekeldab niisama.

Vot selline pisike sissejuhatus yle pika aja!