Kaks kuud ja null juttu

No missa kostad. Viimasest postitusest on moodas 2 kuud. Kuigi mulle tundub, et alles eelmisel nadalal kribisin siin.

Kuna jalgpallis on vaheaeg veebruari lopuni, siis Otto kaib nyyd maadlemas - kreeka-rooma maadlusega on tegemist. Jaa jaa, ma tean kyll, mida mottes kysite. Et kas see trikooga maadlemine va? Just, trikoos maadlemine, olete koik asjast oigesti aru saanud.

Trenn on 4 korda nadalas, 2 tundi korraga. Kuu aega on see ettevotmine kestnud ning igal korral keegi noortest maadlejatest nutab voi oksendab, sest trenn on fyysiliselt raske. Et te olukorra raskusest paremini aru saaksite, panen siia kogemata pealtkuuldud dialoogi 6-aastase poisi Jacobi ja tema ema vahel enne treeningut.

# Emme, ma ei taha tana trenni minna.
# Miks?
# Ma ei jaksa nii palju joosta.
#No kui Sa ara vasid, siis vahepeal konni natuke, ja siis jookse edasi.
# Kondida ei tohi, siis Su peale karjutakse.
# Mis nad Sulle karjuvad?
# Ei konni, jookse! Toota labi valu!

Ja nii need 30 poissi seal treenivad, labi valu. Ikka nii, et juuksed tilguvad ja maadlussaali aknad on udused. Kui uksed peale kahte tundi avatakse, votab soki aur kangemalgi mehel silma marjaks.

Aga Ott tuleb koju ja ohkab roomust. Et nae, mutt, kuis sai musklit pingutet, kuis sai teise venna matile siruli tommatet.