Oina suured munad

Viimasel ajal kaime kolmapaeviti botaanika aias miniatuurset raudteed vaatamas ja et mina tydimusest ymber ei kukuks, siis tassin tited suure sojakisa saatel ka lahedalasuvasse talusse loomi vaatama. Kanade, lehmade ja kitsede korval elavad lambad ning yks tige oinas. Oinal on omad ruumid, kus ta jalga kaabib ning altkulmu moodujaid pornitseb.

Ja oinal on suured villased munad. Need tilberdavad peaaegu maani ja ei jata Ottot kuidagi rahule. Kui tema kaest kysiksite, mis me kolmapaeviti teeme, siis ta vastaks, et kaime oina mune kaemas.

Otto keerab end siis oina aia ees kringliks, et paremat vaadet saada, ning pornitseb mune. Siin moned oinast inspireeritud ytlused.


* Oooo, millised suured munad. Emme, nagid va? Peaaegu sama suured nagu mul. No vahemalt samasuured nagu issil.

* See lammas peab ettevaatlik olema, muidu kraabib oma munad kivi otsas ara.

* Emme, kui munadele kellad kylge panna, siis lammas heliseks nagu jouluvana. (Lasteaias kais jouluvana, kellel olid pykste kyljes kuljused.)

# Emme, miks see lammas mind nii tigedalt vaatab?
# Talle ehk ei meeldi, et Sa ta mune sedasi jollitad.
# No miks ta siis pykse jalga ei pane?
# Lammastel ei ole riideid.
# Aga ta ju salli pani munadele ymber. (Viide villale munade peal.)

Nii.

Tali tuleb, kylmad ilmad

Vot nii ongi olnud. Otto on vaimustuses lumememmedest ja -sojast; Arabel tahaks kangesti kohe tuppa tagasi minna.

Eks olemegi selle kylmaga veidi tubasemad. Positiivne tagajarg - Otto oppis lugema. OK, ega ta just "Kuritood ja karistust" veel ei sirvi, aga lyhemad sonad saab kenasti kokku. Arvutamisega on lood oluliselt kergemad tulema.
Yht-teist on Arabellalegi kylge hakanud - tema loeb numbreid kymneni ning teab inglisekeelset tahestikku peast; ehkki ta tahti ja numbreid suuremas osas veel ara ei tunne:)

Pakapikud ja sussid

Alates 1. detsembrist kaivad pakapikud akna peale sussi sisse komme toomas. Aga iseenesestki moista ainult siis, kui moni mees on hea laps olnud.

Yhel paeval laks Otto enne magamaminekut sussi aknale viima ja toukas Arabeli mingi kola sisse pikali. Riidu kui palju, eksole.

Mul oli Halloweenist alles jaanud shokolaadikuulid, mis nagid valja nagu valjakukkunud silmamunad. Ma panin Otto sussi sisse yhe silmamuna ja jargneva kirja:

Ma hoian Sul silma peal - oma ode tougata ei ole kena. Pakapikk.

Lugesin hommikul Ottole kirja ette. Kahjutunde kybetki ei imenud see noomitus temast valja. Vastupidi, Otto oli vaimustuses tosiasjast, et tal onnestus pakapikuga kontakt saavutada. Jargmisel ohtul noudis ta vastukirja saatmist:

Too veel paremaid komme. Otto.

Jargmisel korral panen porgandi.

Siia moned pildid Otto lasteaia tanupyha peost, ja viimane pilt on septembrist, kui kaisime Floridas:)

Must reede

Tanupyhadeks soime maguskartuli suppi,peekonisse keeratud datleid, hapukapsastega taidetud parti ning pistaatsia kooki.

Oli ka kova plaan ostoksile minna - ikkagi must reede ja soodne ostmise aeg. Aga vihma sadas ning uni tuli peale. Susisime ponnid pohku, tegime glogi ja vaatasime vaartfilmi.

Aga moned inimesed laksid ikka pisaragaasi ja noaga kohale ning voitlesid oma kraami eest elu hinnaga. Kuidas keegi pyhasid veeta tahab, eksole:)

P.S. Pilte panen niipea, kui saab laetud. Peaprobleem seisneb selles, et arvuti hakkab vaikselt otsasid andma, aga mitte nii piisavalt, et laheks tanupyha oosel Walmart'i ukse taha noavoitlust pidama:P

Lemmikloomad

Meil on muideks neli lemmiklooma. Yks tarantula nimega Tarantino, ja kolm erakvahki, kellest yks on Herman ja teistel nime pole. Oli viis, aga kala nimega Toomas suri eelmisel nadalal korges vanuses, 2,5 aastat. Peied olid tagasihoidlikud.

Ka Tarantino on korges vanuses. Kui korges, me ei tea, sest me leidsime ta tee pealt. Aga eile kaotas ta yhe oma jalgadest, mis pidavat olema korge vanuse tundemark. Traumeeriv yritus koigile; ehkki amblik tundub olema heas tujus. Aga eks tal ole ju seitse jalga veel alles ...

Ottost ja soogist ...

#: Emme, tee mulle palun yks juustuvoileib, aga ara juustu ja void peale pane.
#: Mis ma sinna peale siis panen?
#: Void veel leiba peale panna.

#: Otto, tule soo oma kurgid ara.
#: Ma ei saa seda kurki syya, sest mul on haired.
#: Mis haired?
#: Keskendumishaired.

#: Otto, mis neil hernestel viga on, et Sa neid ei soo?
#: Need on peeruherned pepust, ja mul laheb syda pahaks.
#: Midagi pead ju sooma.
#: Hea kyll, too siis mulle kommi ja jaatist.

Tatine nadal

Sygise esimesed ookylmad on paar ood kovasti napistamas kainud. Ma ju tean, et oktoobris laheb jahedaks, aga ikkagi votab hinge kinni see esimene hommik, kui pistan end uksest valja ja hingeaur loob prillid uduseks.
Viimased viis kuud on saanud kovasti higistada ning kuumakraade kiruda. Nyyd on napud sinised ja nina punane.

Ja me oleme koik kergel kombel tobised. Algab see samal moel. Otto toob lasteaiast mingi olluse kohale, millega me koik ylejaanud voitleme. Ikka taruvaigu, sibulakoore tee ja pipraplaastritega. Lasteaiakasvatajad ei oska selle peale kohe midagi kosta. Ah et see on pipraplaaster Otto rinnal? Hmm ... .

Otto ootab lund. Ootab seda maja taha ka, sest magedes juba ju puistab pikemat aega.

Sygisesed tegemised

Madal ja mahe paike; Rio Grande org kollaseid pritsmeid tais. Sygis on siinse kandi ilusaim aeg. Parasjagu 20+ kraadi sooja teeb meele ja kondi roomsaks. Ponnidel kah:)

Otto kaib heal meelel lasteaias ja jalgpalli tagumas. Muul ajal on ta kodus ja sigatseb uuenenud sygisese energiaga. Sigaduste yldarv ja innovatiivsus kasvavad koos temaga. Algatuseks on ta Arabeli valja treeninud kui oma kaealuse, sest nii labaste asjadega nagu asjadeloopimine tema enam ei tegele; st. Otto on aju ja Arabel muskel - a la Otto teeb tatikuule ja kasib Arabelil need mooda maja laiali loopida.

Tagaaias on Otto kuulutanud soja sipelgatele - neid kaib ta hirmuaratava jarjepidevusega igapaevaselt uputamas. Ah et mis need sipelgad talle teinud on? Hammustasid Arabeli. Mitte et tal Arabelist hirmus kahju oleks, aga kaealune oli kohe mitmeks ajaks rivist valjas ning polnud kedagi, kes marga liiva toauksele loobiks.

Arabel on tasane ja roomus; toimetab ringi ja otsib tegevust. Ta on raamatute sober ja muidu sober:)

Uus koogilaud

Tegin pilti kohe kahe nurga alt. Siis on selge sott.

Arabella juuksed

Arabelil on juba isegi mones koguses juukseid peas - kohe kahe patsi jagu:)Piltidel ta istub koogis kapi peal ning abistab hommikusoogitegemisel. Kui hoolega vaatate, on ka monel pildil mond patsi naha. Panin yhe pildi Ottostki, solidaarsuse mottes:)

Tuled ja kahjud

Meist poolteist tundi autosoitu kirde suunas on linn nimega Los Alamos, kus asuvad USA tuumaenergia katsejaamad ning laborid. Samuti on ses linnas tuumajaatmete hoidlad. Siia vaike ajalootund - USA esimene tuumakatsetus leidis aset Uus-Mehhikos, Jornada del Muerto korbes. Aga tagasi teema juurde. Los Alamosest pohja pool on 246 km2 metsatulekahi, mis juuni lopus krobistas ahvardava kiirusega Los Alamose poole. Linn evakueeriti.

Kohale toodi armee eriyksused, tuletorjekomandod ning rahvuskaart, et tuld ohjata ning ymber suunata. Ja ymber ta suunati.

Suunati ymber indiaanlaste aladele, kel pole ei tuletorjet, rahvuskaardivage ega eriyksuseid. Kelle territoorium on autonoomne ning teise riigi militaar- ning valitsusyksustel pole sinna asja, ja pole nad sinna ka teretulnud. Nende metsad, loomad, kodud ja karjamaad polevad.

Ongi koik. Pole USA territooriumil, pole USA asi.

Uus-Mehhiko aga valmistub eelseisvateks yleujutusteks. Metsatulekahjud on havitanud taimestiku; poud ja tuuled kahjustanud pinnast. Kaes on vihmahooaeg; vesi tuleb taevast alla nagu sein. Paarimeetrise tolmu- ja liivakihi all on kivimmass ning
veel votab aega, et jogedesse voolata.

Moningasi pohjendusi

Viimasemad kirjutised on olnud lyheldased - pole vaimu peale tulnud. Piltidega oli sihuke lugu, et kaamera patarei laadija kadus kuhugi hunnikusse ara ning vottis aega, et pilte arvutisse laadida. Aga nyyd on asjalood triksis-traksis ja panin eelmistesse postitustesse posu pilte. Haad vaatamist:)

Ring tais - tagasi Arizonas

Mai lopus kaisime jalle Arizonas. Kolasime kaktuste vahel ja vedelesime basseinis. :)

Otto 4!

Sel aastal oli mitut sorti kooki ja mitut sorti kylalisi. Suurt pidu ei pidanud; olid moned pisemad koosviibimised. Kusjuures kyynal on igal pildil sama. Vot.

Ameerikasugulased kylas

Kui martsis olime kadunud, sest ei teinud muhvigi, siis mais olime kadunud, sest tegemist oli palju.

Aprillis kais Marco ode oma perega kylas. Panen lopuks mone pildi ka:)

Pisike puhkus

Kaisime yhes kohalikus kuurortis pisikesel perepuhkusel. Matkasime Rio Grande orus, ujusime palju ning mugisime head-paremat. Siia moni pilt.

Koogiviljadest

Pere peamine koogiviljavaenlane on Otto. See mees elatublihast, sekka moni amps herkulaputru. Tundub, et see soda saab olema pikema kulgemise ning suuremate lahingutega.

Aga ma olen Ottole ka vaariline vastane - ka mina olen oma toekspidamistele ydini ustav ning valmis voitlema viimse higitilgani.

Viimased lahingud on loppenud tanu uuele sojaplaanile minu eduka pealejaamisega. Nimelt panen spinati ja suvikorvitsa koos mustikate ja banaaniga blenderiss ning teen smuutisid. Otto joob roomsalt mustikajooki ning ei aimagi, et koos mustikatega valab ta ka hulgemas koguses spinatit kurgust alla.

Me oleme koik vaimustuses:)

Mis juhtus?

Midagi ei juhtunud. Sobrapaevast alates olime vahelduva eduga kolm nadalat haiged; kusjuures mina olin koige haigem. Otto oli nohus, Arabel oli nohus ja kohas, mina olin nohus, kohas, palavikus ja koikides muudes maailma hadades.

Niisiis ei teinud me yle kuu aja mitte muhvigi.

Siia ka moni pilt sellest, kuidas me muhvigi ei teinud.