Neid on umbes nii 1000 ringis. Hommikul poole seitsme paiku tousevad nad koos paikesega ohku ning selleks ajaks, kui me kooli poole teele oleme asunud, tilberdavad nad katuste ja teede kohal ning otsivad maandumispaika - nagu varskelt-suitsutatud mesilased.
Vaadake, seda soiduriista on raske kontrollida, kui siis ainult yles-all suunas. Seega peavad nad tihti maanduma suvalistes kohtades - naiteks keset suurt ristmikku voi kellegi tagaaias. Neil soidab jarel umbes 6-liikmeline meeskond, kes aitab palli maha tommata ja kokku lappida. Kogu see ettevotmine tekitab linnaelus paraja segaduse.
On traditsiooniks, et reedel enne festivali tulevad ohupallid koolidesse.
Me pole suuremad massi-yrituste sobrad, niisiis vaatleme kogu yritust teisest linnaotsast, nii yhe silmaga. Ja kuna nad jaavad kooliteele, siis on kokkupuude lahedasem, kui ma soovin. Kui vahegi voimalik, siis teeme linnast yldse vehkat.
Sel aastal laksime Durangosse. Panin moned pildid:)
