Oina suured munad

Viimasel ajal kaime kolmapaeviti botaanika aias miniatuurset raudteed vaatamas ja et mina tydimusest ymber ei kukuks, siis tassin tited suure sojakisa saatel ka lahedalasuvasse talusse loomi vaatama. Kanade, lehmade ja kitsede korval elavad lambad ning yks tige oinas. Oinal on omad ruumid, kus ta jalga kaabib ning altkulmu moodujaid pornitseb.

Ja oinal on suured villased munad. Need tilberdavad peaaegu maani ja ei jata Ottot kuidagi rahule. Kui tema kaest kysiksite, mis me kolmapaeviti teeme, siis ta vastaks, et kaime oina mune kaemas.

Otto keerab end siis oina aia ees kringliks, et paremat vaadet saada, ning pornitseb mune. Siin moned oinast inspireeritud ytlused.


* Oooo, millised suured munad. Emme, nagid va? Peaaegu sama suured nagu mul. No vahemalt samasuured nagu issil.

* See lammas peab ettevaatlik olema, muidu kraabib oma munad kivi otsas ara.

* Emme, kui munadele kellad kylge panna, siis lammas heliseks nagu jouluvana. (Lasteaias kais jouluvana, kellel olid pykste kyljes kuljused.)

# Emme, miks see lammas mind nii tigedalt vaatab?
# Talle ehk ei meeldi, et Sa ta mune sedasi jollitad.
# No miks ta siis pykse jalga ei pane?
# Lammastel ei ole riideid.
# Aga ta ju salli pani munadele ymber. (Viide villale munade peal.)

Nii.

Tali tuleb, kylmad ilmad

Vot nii ongi olnud. Otto on vaimustuses lumememmedest ja -sojast; Arabel tahaks kangesti kohe tuppa tagasi minna.

Eks olemegi selle kylmaga veidi tubasemad. Positiivne tagajarg - Otto oppis lugema. OK, ega ta just "Kuritood ja karistust" veel ei sirvi, aga lyhemad sonad saab kenasti kokku. Arvutamisega on lood oluliselt kergemad tulema.
Yht-teist on Arabellalegi kylge hakanud - tema loeb numbreid kymneni ning teab inglisekeelset tahestikku peast; ehkki ta tahti ja numbreid suuremas osas veel ara ei tunne:)

Pakapikud ja sussid

Alates 1. detsembrist kaivad pakapikud akna peale sussi sisse komme toomas. Aga iseenesestki moista ainult siis, kui moni mees on hea laps olnud.

Yhel paeval laks Otto enne magamaminekut sussi aknale viima ja toukas Arabeli mingi kola sisse pikali. Riidu kui palju, eksole.

Mul oli Halloweenist alles jaanud shokolaadikuulid, mis nagid valja nagu valjakukkunud silmamunad. Ma panin Otto sussi sisse yhe silmamuna ja jargneva kirja:

Ma hoian Sul silma peal - oma ode tougata ei ole kena. Pakapikk.

Lugesin hommikul Ottole kirja ette. Kahjutunde kybetki ei imenud see noomitus temast valja. Vastupidi, Otto oli vaimustuses tosiasjast, et tal onnestus pakapikuga kontakt saavutada. Jargmisel ohtul noudis ta vastukirja saatmist:

Too veel paremaid komme. Otto.

Jargmisel korral panen porgandi.

Siia moned pildid Otto lasteaia tanupyha peost, ja viimane pilt on septembrist, kui kaisime Floridas:)