Sygis hiilib uksest sisse. Tana hommikul tousin yles, taevas hall ja madal, vihmaniiske ohk labi lahtise akna poski silitamas. Hetkeks tundsin Aukyla marga heina pihkude all, tundsin ounapiruka kaneelist lohna vuntsis.
Ja kui silmad lahti tegin, ei heinamaad ega ounapirukaid. Ikka kaktused ja pime köök. Kujutate ette mu pettumust?!
Egas midagi, ajasin hargi alla. Koolipaeva rutiin hammustab kannikast igal hommikul nii valusasti, et votab silma marjaks ja tunded tusaseks.
Aga kooli ja tööle me igal hommikul porutame. Arabel kaib ka koolis, hakkab harjuma. Ehkki tana olid peale ilma ka silmad niisked. Kaisin siis temaga lounat koos söömas.
Panen siia meist moned viimasemad pildid:)
