Tere-tere!
Sygis hiilib uksest sisse. Tana hommikul tousin yles, taevas hall ja madal, vihmaniiske ohk labi lahtise akna poski silitamas. Hetkeks tundsin Aukyla marga heina pihkude all, tundsin ounapiruka kaneelist lohna vuntsis.
Ja kui silmad lahti tegin, ei heinamaad ega ounapirukaid. Ikka kaktused ja pime köök. Kujutate ette mu pettumust?!
Egas midagi, ajasin hargi alla. Koolipaeva rutiin hammustab kannikast igal hommikul nii valusasti, et votab silma marjaks ja tunded tusaseks.
Aga kooli ja tööle me igal hommikul porutame. Arabel kaib ka koolis, hakkab harjuma. Ehkki tana olid peale ilma ka silmad niisked. Kaisin siis temaga lounat koos söömas.
Panen siia meist moned viimasemad pildid:)
Elame kaugel kõrbes liiva all, sealt 112. kaktusest paremale. Heh. Et me teie mõtetest ei kaoks, paneme siia killukesi meie elust ja tegemistest, arvamistest ja juhtumistest. Siis nagu olemegi kohe sealsamas, yle õla vaadata:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ameerika mees metsas
Suvi kä es ja tavaliselt veedame nii mõnegi nädalavahetuse telgiga mägedes. Sel aastal ei saa aga telkimisest ameerika moodi asja, sest mei...
-
Viimasel ajal kaime kolmapaeviti botaanika aias miniatuurset raudteed vaatamas ja et mina tydimusest ymber ei kukuks, siis tassin tited suur...
-
Maletate, kirjutasin kevadel, et koiliblikaid oli yhtakki palju, ja kui suured. No siis monel tekkis kysimus, et kui suured nad ikkagi olid....
-
Oleme oma reisilt tagasi. Ja yllatus-yllatus - maja taha myyri sisse on end sisse seadnud must lesk. Tegelikult oleme selle pisikese leedi o...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Jäta jälg:)