Otto pannkoogid

# Emme, miks mu pannkoogid veel valmis pole?
# Naed, et mul on silmad kinni? Jarelikult ma alles magan. (Kell on 6.22)
# Su kinnised silmad haavavad mu tundeid.
# ??????
# Mul on vaga tundeline magu, kellel on lihtsalt valus vaadata, kuidas Sa magad ja pannkooke ei tee. Ja yleyldse, Arabel tahaks tainast syya.

Otto kino

# Otto, mis Sa teed seal?
# Ma kasvatan kaenla alla karvu.
# Tule nyyd vorsti sooma, siis kasvavad kiiremini.
# Ei, aitah. Mulle meeldivadki aeglased karvad.

Veelkord koiliblikatest

Maletate, kirjutasin kevadel, et koiliblikaid oli yhtakki palju, ja kui suured. No siis monel tekkis kysimus, et kui suured nad ikkagi olid. Siin pildid monedest, aga oli ka suuremaid:)

Eva synnipaev ...

... oli juba ammu ammu, aga panen siia mone pildi. Kaisime keeglit mangimas ja tegime kooki. Oli tore paev.

Riviera a la Fanari

Otto kaib nagu uni peale, et millal me juba mereranda laheme. Tal olla seal moni asi ajada ja siis pidavat paadiga soitma minema.
Ma ytlesin talle selle peale, et mone asja saab siin kodus ka ara ajada ning orgunnisin soodusmyygist paadi.

Olge lahked, nagu Rivieras!

Otto on vaga rahul, istub seal paadis ja ajab asju:) Loo moraal: Kui mererand ei lahe mae juurde, siis laheb magi Muhamedi juurde. (Miskit laks nyyd selle lausega sassi?!)

Telkimine ameerika moodi III

See lugu on telkimine punkti “c” kohaselt. Tegemist Jemez’i rahvuspargiga. [Loe: Hemes]

Saabusime kohale kell 2 paeval ning algatuseks kaisime Fentoni jarve aares kalal. Uus-Mehhikos on veekogusid vaid yhe kae nappude jagu, niisiis oli selle konnalombi aarde kalastama tulnud ka kogu ylejaanud Uus-Mehhiko rahvastik. Voi vahemalt nii see tundus.

Oleks ju voinud paadiga vee peale minna, aga see variant jai ara mitte ainult paadi puudumise tottu, vaid ka selle tottu, et jarv oli silmamunadeni paate tais tikitud. Niisiis ongitsesime kaldalt.

Me ei sattinud oma kala-laagrit pysti mitte selle jargi, kus voiks koige edukamalt nakata, vaid selle jargi, kuhu veel mahtus. Ja mahtus vindise onu Carlose suguseltsi ning kolme indiaani poisi vahele.

Voltisin oma tooli lahti, viskasin jalad kivile ning laksin hoobilt stressi. Sest vaadake, olen oma emapoolselt perekonnalt parinud ylitundliku nina. Ja mu nina andis mulle detailse aruande, mida paike seal mudastel kallastel nii hoolega kyttis.

Olge lahked:

a) sigaretikontsud
b) fekaalne materjal
c) uriin
d) kalaraiped
e) adru
f) surnud rott
g) madanenud vihmaussid (neid ma nagin, pelgalt lohnast poleks ara tundnudki)
h) inimkonnale tundmatu konts;

Aruanne vottis mul higi lahti, mille peale vaimustusid ymbrust nautlevad karbsed. Tegin kiireid liigutusi ning kribisin omade korvale, et ainult naha, kuidas Arabella kaldas muda sees istus ja madanenud vihamusse veest valja koukis. Nyyd polnud muud teha, kui tal silma peal hoida - juhuks kui ta selle surnud roti valja kaevab ...

Aga Ottol oli hea paev. Me saime tervelt yhe kala, mis oli tapselt yhe kala vorra rohkem, kui onu Carlose suguselts, kes oli seal kalastanud juba hommikul kuuest saati. Indiaani poistel oli rohkem onne – neli kala.

Ohtuks laksime telkima. Leidsime kena lapikese, kus naabreid polnud ei kuulda ega naha. Ja kui ma kuusepuude varjus lesivaid WC-paberi hunnikuid vaatasin, moistsin sedamaid, miks taolist telkimist Ameerikas “primitiivseks” kutsutakse. Aga kuna mu nina teatas, et need hunnikud on juba vanad ja habemega, siis lasid mu kalastamisest pinges narvid end magedevaadet nautides lodvaks.

Kui ohtul pimedas linnud vakka jaid ja ponnid tasa nohisesid, ning pahased orvadki pessa pugesid, siis valmistusin rahulolevalt magusaks uneks.

Aga ei. Kella kymne paiku hakkas miski naaber agaralt pyssi paugutama. Ikka siia ja sinna; kuigi ainult mone minuti. Aga uni oli lainud, sest ehkki ta meie pihta ei sihtinud, vois ta meid kogemata siiski terve telgiga auklikuks lasta. Ja ma ise motlen, et kui ma kord kuuli saan, siis voiks see ikka asja eest olla.

Hommikul tegime tillukese matka kunagisest metsatulekahjust rasitud maekyljele. Sest sai hea algus paevale.



Mida mees on maakerast meisterdanud ...

Metsad polevad, tuhka tibutab, paikesevalgus vaevu pressib labi suitsust paksu ohu.

Kui eelmine aasta oli kuiv ja tulekahjude poolest karm, siis sel aastal on koike topelt. Eelmise kahe aasta poud on sujuvalt sellesse aastasse yle tulnud. Ja-jah, korbes on poud.

Mai lopus toimus Uus-Mehhiko ajaloo pindalalt ulatuslikeim metsatulekahi, mis sai alguse kuivast aikesetormist.

Koloraado lume hulk oli sel talvel minimaalne ja Rio Grande (mis saab oma veed Koloraado magede sulavetest) on nii madal, et joe pohjas kasvavad puud ning kitsast veekriipsust voib ka Otto jalgsi labi kompida. Tuletagem meelde, et praegu on siinkandi jogedes suurvee aeg. Nii onnetuna pole ma Rio Grandet veel nainud.

See omakorda tahendab, et haljastusriba Rio Grande kallastel on kuiv ja krobe. Eelmisel nadalal laks org Albuquerque' pohja osas polema; eile poles kesklinna jaav riba. Ma vaatan aknast korbe - silmapiirini kuivanud taimerisu tais.

Ei ole palju vaja.

Pildid on Colorado Springist.

Telkimine ameerika moodi II

Alljargnev on lugu matkamisest punkti “b” kohaselt. Tegemist San Antonio telkimisalaga.

Telkimisalale sisse soites tuli meid tervitama hammasteta papi, nagu uksehoidja voi nii, kes suunas meid paremale, kus pidavat veel moni vaba plats olema. Ja oli ka. Ikka tihedasti teiste telkide kyljes. Mille ma oleks kenasti yle elanud, kui yks nendest tihedatest telkijatest poleks olnud onu Carlos kahe vana maki, kolme peni ja saja sugulasega, kellest pooled laulsid kaasa suurtest kolaritest purtsuvale latiino diskole, ja ylejaanud poolest pool rebis olle ja heitis rekreatsioonilises mottes vasarat, nii siia-sinna-Ivo-Linna. Teine pool teisest poolest koosnes poolpaljaste kannikatega tytarlastest, kes saalisid nagu sipelgad kempsu ja disko vahet ning iga korraga pandi peale huulepulka ja lohnaoli; valmistuti suuremateks oisteks vallutusteks.
Oli siililegi selge, et onu Carlos ei plaani niipea oorahu valja kuulutada. Ehkki penide hulgas valitses juba yleyldine hysteeria.

“Marco, siia me ei jaa.” Rebisin tited kaenlasse ja asusin auto poole.

Aga papi oli kohe kohal. Tal olla moni vaba plats ka vasakul. Mhmh. Ah et kui see jama paremal ei sobi, siis on leti alt kangemat kraami pakkuda. Ja oli ka. Ainult yks kyljealune naaber, tasane ja napsine meesterahvas kahe lapsega, ja muidu lage maa. Hakkab looma.

Sattisime telgi pysti, loime lokke loomama; tagumik jai naks ja naks pingi kylge kinni. Uurisin pinki lahemalt. Ilge vark.
Grillisime; Otto loopis kive. Kaisime kalal. Kemps oli suureparases korras; elektrilise lohnakyynlaga.

Seltskond laks kirevamaks paikeseloojangu ajal.
Koigepealt ilmus kyljealuse napsise naabri telgist lagedale sassis juustega proua, kes oli seal paev labi maganud. Ja nii kui ta lagedale ilmus, sain kohe aru, et ta mees ja lapsed polnud mitte loomupoolest tasased, vaid ainult ajutiselt, et tuleharki mitte aratada. Nyyd oli aeg kraanid valla lasta ja kovasti perekondlikult karjuma hakata.
Ja kui oues pime oli, saabusid kaugemal asuvale platsile rekreatsioonilise soiduvahendiga telkijad, kellest muist pystitasid ka telgi. Piknik loodi lahti ja tommati valja ka moned koerad, kelledest Marco laks hoobilt stressi. Ytlen ette ara, et asjatult. Nagu oo jooksul selgus, siis need penid olid koige viisakamalt kaituvad naabrid.

Oo oli aga juba vaga erutav. Kuna naabrimutt oli end paeval heaste valja puhanud, siis nyyd vaevas teda insomnia ning ta kraaksus napsise ja norskava mehe kallal 15-minutise intervalliga, kuni ta kummimadrats kell 3.24 tossi vajus, mille peale laks lahti yleyldine kiremine. Toon siinkohal stiilinaite: “Sa kuradi vanamees, yhtegi asja korralikult tehtud ei saa. No kurat kui kuradi raske on kummimadratsit tais pumbata. Kuradi punni pead ju ka ette panema.” [kurat asendab siin sona ‘f…’].

Rekreatsioonilise soiduvahendiga telkijate telgis hakkas aga kummimadratsi draamaga yhel ajal kylm. Telki tassiti kuumaohu generaator, mille kaivitamiseks pidi kaivitama ka veoauto, mis seda vana panni bussi vedas. Myra, bensuhais ja laamendavad naabrid. Pisar tuli koduigatsusest silma, nagu oleks Mustamaele kolinud.

5.50 sai telk soojendatud ja generaator valja lylitatud. Naabridki leppisid ara ja jaid magama. Aga meie Marcoga haudusime sojaplaani. Sest vahe need naabrid ja kuumaohu genereerijad teadsid, et kell 6.00 touseb yles hommikul-magada-tahtjate tyrann ja hirm Ottofkin, kelle suurimaks roomuks on hirmsal haalel laulda ja muul moel uue paeva saabumise yle heameelt avaldada.

“Ottokene, tule paneme kampsuni selga ja siis mine oue mangima.”
“Kas ma voin nende teiste telkide juurde ka minna?” Kusjuures ta on meie lahkusest aarmiselt yllatunud.
“Just, Ottokene, seal void kive loopida ja laulda ja muidu end vabalt tunda. Me ajame Arabella ka kohe yles, siis on lobusam.”

6.30 oli terve laager yleval. Ja kui naabrimutt ja muud tegelased meid vihaselt pornitsesid, siis Marco naeratas neile laialt ja naitas poidlaid, “Milline suureparane oo. Nii tore on telkida, kas te ei arva?!"”

Telkimine ameerika moodi I

Telkida saab Ameerikas mitut moodi:
a)Telkimisterritoorium, mis on jaotatud yksteisele suhteliselt lahestikku asuvateks tillukesteks platsikesteks. Olemas on korralikud peldikud, dushid, joogivesi, kanalisatsioon, grill ja elekter. Igal platsil suur laud pinkidega, mis on tais ilastatud ja kleebib.
Juurdepaas autoga on vaga hea; void ka oma rekreatsioonilise soiduvahendi/bussi letti tarida (siin aarmiselt populaarne telkimisviis) ning kanalisatsiooni toru sellele kylge kruvida. Nagu hotell, eksole.
Kui oled vaesem vend, siis pystitad telgi. Ja kui tulid terve vaese suguseltsiga, siis finantsi kokkuhoiu mottes pressid oma viis voi kuus telki yhele platsile. Ja kaasavoetud onu Carlose makist kuulad diskot.
Oo maksab $10-30, soltuvalt kui tugev karp Sul ymber on ja kas ka kanalisatsiooni toru kasutad.

b)Nagu punkt "a," miinus elekter, dush ja kanalisatsioon. Kusjuures onu Carlos annab kolarid ja oma peni ka kaasa.

c)Suur tykk maad, kus on kruusateed, myyriga ymbritsetud lokkeasemed ning vaba voli pystitada oma telk kuhu tahad. Void ka oma rekreatsioonilise soiduvahendi kohale tarida, kuigi see voib tolmu sisse ja puude otsa kinni jaada.
Saad veeta aega nii, et ei pea yhtegi teist inimest nagema (ainult oma konnapoegi, kelle oled kohusetundest ja lapsevanemlikust instinktist kaasa vedinud.) Ameeriklased kutsuvad seda "primitiivseks telkimiseks."

d)Rahvuspargi ala. Pargid auto tee aarde poosa sisse, seod koik vajaliku endale kylge ja kombid paar miili metsa sisse ning pystitad telgi monda varjulisemasse kohta. Tuld yldiselt ei tee ja yleyldse hoiad madalat profiili. Miks? Sest see on illegaalne telkimine, sest Sa ei telgi selleks ettenahtud kohas. Kuigi vahelejaamise voimalused on minimaalsed; eriti kui tuld ei tee ja parkisid auto ikka taitsa poosa sisse.

Kusjuures mainin ka ara, et punktid "a" ja "b" on yldiselt osariigi maal, ja punktid "c" ja "d" on valdavalt foderaalsel maal. Et miks see oluline on? Sest kohalik politsei ja valitsus hoiab osariigi maadel kovasti silma peal ning kasseerib nutsu. Aga foderaalmaadel on nende voim jouetum ning telkimislobu on tasuta.
Aga teisest kyljest tohid osariigi maadel oma telgis konutades ja arstitoendi ettenaitamisel meditsiinilist kanepit tommata. Foderaalmaadel loppeb saarane asi pokri minekuga. Sest Uus-Mehhiko lubab meditsiinilise kanepi tarvitamist, aga foderaalvalitsus seda ei luba. Ja koik, kes on vaikeste tattidega telkimas kainud, moistavad, miks see punkt telkimisplatsi valikul voib oluline olla.

Selle aasta juunis olen harrastanud punkti "b" ja punkti "c."
Aga kuna tana on kell juba 21.48, siis lahen nyyd magama ja kirjutan homme jalle:)

Otto emaks

# Emme, Arabel on sinu beebi. Mina tahan omale oma beebit.
# Koigepealt pead palju porgandeid ja putru sooma. Siis kasvad suureks ja tugevaks ning siis alles tohid omale beebi hankida.
# Just. Siis kui olen suur ja karvane nagu sina, siis.

Suur ja karvane Eva laheb nyyd koopasse ja keerab end pohku.

Metsas ja matkal

Suvi on korbe krobedaks kytnud. Niisiis kaime endid magedes jahutamas, vahel matkal, vahel telkimas. Panen siia mone pildi.

Suvi tuleb, aga meie ei tule ...

Homme algab suvi, palju onne koigile osalistele:)

Kurval moel teatan, et sel suvel meid Eestisse ei ole tulemas. Jaime piletite ostmisega hilja peale, ja suvi ja hooaeg ja olympiamangud napsasid kohad kiirelt ara.

Kahju.

Pole ammu kainud; hakkame vaikselt malestuste tagatubadesse kolima. Aga tulevad suvi ja jaanid; ehk jaab vihmatibina ja saaskede korval vorsti sussutades moni vaba hetk yle, et meilegi moelda. Sest
"... me onn voiks olla suur
kui te ykskord, nahes kuud,
motleksite siis ei rohkem ega vahem,
kui et kurat teab mismoodi neil seal laheb."

(Endal sai seekord jutt otsa; laenasin sonad Jaan Tattelt.)

Otto lasteaia lopupildid

Arabella gymnastika lopupildid

Otto 5. synnipaev