esmaspäev, 14. veebruar 2011

Sobrapaev

Soime hommikul kooki ja Otto karjus koigile "head valentini paeva." Teile ka:) Lisaks laulis ta hirmsa haalega synnipaeva laulu ning soovis koigile palju onne. Vaene mees on taiesti segaduses - viimase kolme nadala sees on olnud viis synnipaeva ja nyyd iga kord, kui keegi shlehviga karbi valja tirib, hakkab ta synnipaeva laulu rookima.

Kusjuures shlehv oli Marcole kingitud peekoni-shokolaadi karbil ja ponnidele kingitud raamatul.

Otto on hetkel lasteaias sobrapaeva peol, mille tarbeks vorpisime 40 sobrapaeva kaarti - yks igale lapsele. Ja siis veel ports kasvatajatele ja muudele tahtsatele tadidele. Seekord on Marco tema saatja, sest Arabel on kurb ja tatine.

Ah et kuidas? Jalle? Vaadake, Otto tuleb lasteaiast, vedeleb sohval ja kurdab, et tal on kehv olla. Tunni aja parast on ta pysti nagu poleks miskit juhtunud. Ja siis jargmisel paeval jaab Bell-Bell (uus hyydnimi; Otto pandud) haigeks ning vindub paar nadalat. Siis hakkab jalle otsast peale.

Kysisin yhe tuttava proua kaest, et noh, Sul on vanemad lapsed, millal see pull otsa loppeb.
Noh, mais.

Kolm. Kuud. Veel.

laupäev, 5. veebruar 2011

Selle nadala uudiseid

Arabellal on juures 2 hammast ja 4 juuksekarva. ;) Ta kaalub 8 kilo ja on 75cm pikk. Kilosid olla vahevoitu. Pole ka ime - ta peab ju paev labi Otto sabas jooksma. Lisaks on tal iga paev intensiivne maadlustrenn - treeneriks maadlusfnaatik Otto Fanari. Peale selle hakkab ta iga kord muusikat kuuldes yles-alla porkama: raadio, Otto instrumendid, ja argem unustagem seda laulvat telefoni ... Yhesonaga, Arabel on sporditydruk.

Otto kirjutas eile esimest korda ise oma nime: O T T O. Ja-ja-ja, ma tean, pole teab mis keeruline nimi. Minu entusiasm seisneb selles, et ta kirjutas nime ise, ilma minu togimiseta. Asi oli nii: joonistasin tahvlile auto ja kaskisin Ottol rattad alla teha. Ta tegi yhe ratta, vaatas seda ja ytles, et see on nagu O-taht. Siis tegi T ja yhe veel ja siis eriti suure O ja ytles, et see on nagu tema nimi. Vot. Mind vottis kohe hingetuks:)

Muidu istume ikka "lumevangis." Lund pole, aga kylm on kyll. Gaasisurve on yhiskondlikust ylekasutusest nork ning kyttekehad ei suuda hooneid soojas hoida. Seega on enamus asutusi kinni olnud juba 5 paeva. Hea, et me oma aknad sygisel ara vahetasime:)

teisipäev, 1. veebruar 2011

Lumepaanika


Tana sajab lund. Juba peaaegu terve sentimeetri on sadanud ning olemegi lopsti lumevangis koos ylejaanud linnaga.

Koolid on kinni, lasteaiad on kinni, raamatukogud kinni. Politseinikud pidid siiski endid kella 11.00ks toole ajama. Oleks olnud hea aeg kell 8.00 minna panka roovima. Heh, jalle magasime hea aja maha:)

Panime lindudele aeda seemneid - ikkagi lumeuputus voi nii. :) Seda ponnid aknast vaatavadki (pilt on tegelikult eile tehtud, aga linnud ja aed ju samad:)

Ameerika mees metsas

Suvi kä es ja tavaliselt veedame nii mõnegi nädalavahetuse telgiga mägedes. Sel aastal ei saa aga telkimisest ameerika moodi asja, sest mei...