esmaspäev, 14. veebruar 2011

Sobrapaev

Soime hommikul kooki ja Otto karjus koigile "head valentini paeva." Teile ka:) Lisaks laulis ta hirmsa haalega synnipaeva laulu ning soovis koigile palju onne. Vaene mees on taiesti segaduses - viimase kolme nadala sees on olnud viis synnipaeva ja nyyd iga kord, kui keegi shlehviga karbi valja tirib, hakkab ta synnipaeva laulu rookima.

Kusjuures shlehv oli Marcole kingitud peekoni-shokolaadi karbil ja ponnidele kingitud raamatul.

Otto on hetkel lasteaias sobrapaeva peol, mille tarbeks vorpisime 40 sobrapaeva kaarti - yks igale lapsele. Ja siis veel ports kasvatajatele ja muudele tahtsatele tadidele. Seekord on Marco tema saatja, sest Arabel on kurb ja tatine.

Ah et kuidas? Jalle? Vaadake, Otto tuleb lasteaiast, vedeleb sohval ja kurdab, et tal on kehv olla. Tunni aja parast on ta pysti nagu poleks miskit juhtunud. Ja siis jargmisel paeval jaab Bell-Bell (uus hyydnimi; Otto pandud) haigeks ning vindub paar nadalat. Siis hakkab jalle otsast peale.

Kysisin yhe tuttava proua kaest, et noh, Sul on vanemad lapsed, millal see pull otsa loppeb.
Noh, mais.

Kolm. Kuud. Veel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Jäta jälg:)

Ameerika mees metsas

Suvi kä es ja tavaliselt veedame nii mõnegi nädalavahetuse telgiga mägedes. Sel aastal ei saa aga telkimisest ameerika moodi asja, sest mei...