Telkimine ameerika moodi III

See lugu on telkimine punkti “c” kohaselt. Tegemist Jemez’i rahvuspargiga. [Loe: Hemes]

Saabusime kohale kell 2 paeval ning algatuseks kaisime Fentoni jarve aares kalal. Uus-Mehhikos on veekogusid vaid yhe kae nappude jagu, niisiis oli selle konnalombi aarde kalastama tulnud ka kogu ylejaanud Uus-Mehhiko rahvastik. Voi vahemalt nii see tundus.

Oleks ju voinud paadiga vee peale minna, aga see variant jai ara mitte ainult paadi puudumise tottu, vaid ka selle tottu, et jarv oli silmamunadeni paate tais tikitud. Niisiis ongitsesime kaldalt.

Me ei sattinud oma kala-laagrit pysti mitte selle jargi, kus voiks koige edukamalt nakata, vaid selle jargi, kuhu veel mahtus. Ja mahtus vindise onu Carlose suguseltsi ning kolme indiaani poisi vahele.

Voltisin oma tooli lahti, viskasin jalad kivile ning laksin hoobilt stressi. Sest vaadake, olen oma emapoolselt perekonnalt parinud ylitundliku nina. Ja mu nina andis mulle detailse aruande, mida paike seal mudastel kallastel nii hoolega kyttis.

Olge lahked:

a) sigaretikontsud
b) fekaalne materjal
c) uriin
d) kalaraiped
e) adru
f) surnud rott
g) madanenud vihmaussid (neid ma nagin, pelgalt lohnast poleks ara tundnudki)
h) inimkonnale tundmatu konts;

Aruanne vottis mul higi lahti, mille peale vaimustusid ymbrust nautlevad karbsed. Tegin kiireid liigutusi ning kribisin omade korvale, et ainult naha, kuidas Arabella kaldas muda sees istus ja madanenud vihamusse veest valja koukis. Nyyd polnud muud teha, kui tal silma peal hoida - juhuks kui ta selle surnud roti valja kaevab ...

Aga Ottol oli hea paev. Me saime tervelt yhe kala, mis oli tapselt yhe kala vorra rohkem, kui onu Carlose suguselts, kes oli seal kalastanud juba hommikul kuuest saati. Indiaani poistel oli rohkem onne – neli kala.

Ohtuks laksime telkima. Leidsime kena lapikese, kus naabreid polnud ei kuulda ega naha. Ja kui ma kuusepuude varjus lesivaid WC-paberi hunnikuid vaatasin, moistsin sedamaid, miks taolist telkimist Ameerikas “primitiivseks” kutsutakse. Aga kuna mu nina teatas, et need hunnikud on juba vanad ja habemega, siis lasid mu kalastamisest pinges narvid end magedevaadet nautides lodvaks.

Kui ohtul pimedas linnud vakka jaid ja ponnid tasa nohisesid, ning pahased orvadki pessa pugesid, siis valmistusin rahulolevalt magusaks uneks.

Aga ei. Kella kymne paiku hakkas miski naaber agaralt pyssi paugutama. Ikka siia ja sinna; kuigi ainult mone minuti. Aga uni oli lainud, sest ehkki ta meie pihta ei sihtinud, vois ta meid kogemata siiski terve telgiga auklikuks lasta. Ja ma ise motlen, et kui ma kord kuuli saan, siis voiks see ikka asja eest olla.

Hommikul tegime tillukese matka kunagisest metsatulekahjust rasitud maekyljele. Sest sai hea algus paevale.

