Neljapaev oli Otto esimene paev lasteaias. Ta kaib seal nyydsest kaks korda nadalas, neli tundi korraga.
Nadal enne seda oli lahtiste uste paev. Siis oli terve perekond teretulnud aega veetma, et ponnid harjuksid. Moni tuli kohe suguseltsiga - kahed paarid vanavanemaid, onud ja tadid oma lastega; moni sugulane oli juba nii eakas, et saabus kanderaamiga. Vaadake, mehhiko kultuur - pere vanim poeg alustab haridusteed, seda tuleb suguseltsi kokkutulekuga tahistada.
Ottol olid moraalseks toeks eesti kombe kohaselt naised ja lapsed - mina ja Arabel (kelle abi seisnes selles, et magas puu all karus.)
Aga neljapaev oli esimene ametlik paev, mil sugulased minema saadeti. Pakkisin ta lounasoogi kotti (mis tal pildil kaes on), viisin ta kohale ning oligi kogu lugu. Otto oli veidi rivist valjas kui lahkusin, sest nurgas istus yks pisike pliks ja rookis nyyd juba kareda haalega. Aga kui ma talle jarele laksin, siis rookis Otto, sest ta ei tahtnud koju minna.
Igatahes on meil nyyd koigil ninad tatised. Hakkab pihta.
P.S. Teine pilt on Otto esimesest kunstitoost:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Jäta jälg:)