Pisike ylevaade temastki, sest ma vaatan, et ta jaab jalle Otto varju.
Ta on jatkuvalt armas ja pehme ja soe. Juukseid on juba moni karv rohkem, pea ikka veidi lopergune, silmad hele-helesinised. Hambaid pole. Meeldib syya, lobiseda, oma varbaid lutsida ja koike pigistada. Otto meeldib ka, kohe hirmsal kombel.
Aga nyyd juba oskab enda eest seista - kui Otto koik ta manguasjad minema viib ja/voi togib, siis haarab ta Otto juuksed surmahaardesse. Me Marcoga kasutame juhust ja erudeerime Ottot, et vot seda kutsutakse karmaks - poleks pidanud oma ode 6 kuud nygima. Ja kui Otto kohe manguasju tagasi ei too, siis me hoiame teda porandal kinni ja laseme Arabelil ta juukseid sasida. Vend teeb kohe kiireid liigutusi.
No ja lakski jutt jalle Otto peale.
Panin siia moned pildid, kui kaisime nadal tagasi loomaaias.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Jäta jälg:)