Karatest ja koiliblikatest

Aprill hakkab paeva haaval ohtusse joudma. Paevad on kuumad ja ood rahutud. Aeg suletekk valja vista:)

Rolli-pollid, aka kakandid, on jalle letti tassitud. Sel korral on Otto ka Arabeli toosse rakendanud ning nyyd nad korjavad neid kahe kopsikuga ja on oluliselt oma haardeulatust laiendanud. Otto teatas tana hommikul, et "tal oleks yhte venda ka vaja," siis saaks otsustavama loogi anda.

Ma leidsin kaks kakandit oma tee seest ..., ma ainult kujutan ette, kui mitu ma juba alla neelasin. Oak. Kui mind homme enam ei ole, siis teate, mis juhtus - kakandi myrgitus.

Ottol on laupaeval viimane jalgpalli voistlus. Aga enne seda, reedel, on karates voode testimised. Ma kyll ei tea, mida Ottokese puhul testida annab, sest vend on koveras nagu haakrist ja vehib siia-sinna. Ses kategoorias saaks raudselt musta voo katte. Aga puusaringid on juba taitsa sujuvad.

Lahen istun nyyd oue ja jahutan tulitavaid kasi. Ohk on koiliblikatest paks; moni suur kui kohvitass, lendavad porinal labi paikeseloojangust roosa oue. Ei tea, miks neid sel kevadel nii palju on? Kas mingi lind pole veel kohale joudnud? Aga nad laskuvad kiige patjade kollastele lilledele, kohe minu korvale, ja ootsuvad rahutult kaasa. Seltskond seegi:)