Tyytud helinad

Mangutoa nurgas on laud. Laual on mangutelefeon. See telefon heliseb, laulab ja raagib suvalisel ajal tiheda sagedusega - trrrrr. Hello? Is this you? Ma olen avastanud kaks meetodit, mil moel seda vidinat vaiki saada:
a) patareid valja (meetod pole kasutusel, sest Otto nouab patareid tagasi)
b) 20 km/h vastu seina (meetod pole kasutusel, sest ilmselt jaab seina auk)

Nyydseks on minu aju selle vidina lauluga harjunud. Aga Ottole hakkas see eelmisel nadalal narvidele kaima. Kuna tema abstraktne motlemine on olematu, siis ei tea ta, et see on mangutelefon. Niisiis on ta hakanud tyytut helistajat terroriseerima. Panen siia Otto kahekone eestikeelse variandi:

Trrrr .... (Otto haarab toru ja hakkab arritusest lillaks tombuma)
Tel: Hallo! Kas see oled Sina?
Otto: (valjul haalel) Jaaaaaaa, see olen mina! Ara helista siia kogu aeg!
Tel: (hakkab laulma)
Otto: (valjul haalel yle laulu)Siin ei ole kommi. Me peame poodi minema. Ara helista!
Tel: Hallo! Kas see oled Sina?
Otto: (roogib, tatti lendab, silmad punased) Ma ytlesin, et mina! Lopeta see helistamine kohe see minut. (virutab toru hargile)
Tel: (hakkab laulma)
Mina: Otto, kes helistas?
Otto: Mingi koer helistab kogu aeg ja tahab kommi saada.
Mina: Helista talle tagasi ja ytle, et argu siia rohkem helistagu.
Tel: Trrrr ... Hallo? Kas see oled Sina?
Otto: (haarab toru, nagu lilla) Emme ytles, et ara siia rohkem helista. Meil pole kommi. (toru hargile)
Mina: Heh, jalle helistas? (telefon laulab)
Otto: No kogu aeg helistab. (votab toru) Emme, mine too mulle sahvrist moned kommid ...

Me tegime plastiliinist hunniku komme ja nyyd Otto roogib telefoni, et miks koer pole juba oma kommidele jarele tulnud.