Elame kaugel kõrbes liiva all, sealt 112. kaktusest paremale. Heh. Et me teie mõtetest ei kaoks, paneme siia killukesi meie elust ja tegemistest, arvamistest ja juhtumistest. Siis nagu olemegi kohe sealsamas, yle õla vaadata:)
esmaspäev, 19. september 2016
Kahtlusalused muhu leivad
Oleme juba yle kuu aja kodus tagasi olnud ja argipaev on sisse soitnud nagu peatusteta tramm. Aja ja korgusegagi oleme harjunud. Enam ei istu keegi kell 3 oosel yleval ja pea ei kai ka ringi.
Shokolaadid on soodud yhes kommide ja heeringaga. Ainult muhu mustad leivad on veel sygavkylmas alles. Higistavad teised seal ylemisel riiulil ja iga kord, kui ma neid vaatan, tuleb meelde turvakontroll Denveris.
Yle-Atlandi lend oli maandunud 2 tundi varem. Peaks ytlema, et raske on ennast motiveerida ja seltskondlikku liikumist juhedada, kui oled viimased 12 tundi pisikest telekat vaadanud, kusjuures telekas on umbes 10cm kaugusel sinu ninajuurikast, sest sinu ees istuv seltsimees on otsustanud oma tooliga leboskleda ning ranna asendi votta.
Arabel vahemalt magas moned tunnid, aga Ott mitte - ta nagi valja nagu oleks tulnud metsast seeni korjamast.
Tollis laks pikemaks munemiseks nagu oli ka arvata, sest deklareerisin ara iga kommi, heeringa ja leiva, mis olin Eestist kaasa tarinud. Oli vaja oodata valismaise kommi-heeringa-leiva spetsialisti. Meie reisikaaslased aga ajasid samal ajal taga oma kadumalainud kohvrit mangurelvadega. Ma motlesin, et nae, mangurelvad palju kahtlasemad kui leivad, kuigi leiva sisse saaks ka yht ja teist peita. Hihii.
Vara hoiskasin. Kui me lopuks viimasesse turvakontrolli joudsime, tommati mu kasipagas kohe letti. Kinnaste ja maskiga mann marssis kohale, kaskis jalad harki ajada ja kohver lahti teha, kusjuures Ott ajas vaimustusest oma jalad praktiliselt spagaati ja kysis, et kas nii harki on paras, voi peaks veel rohkem harki ajama, ehkki voib juhtuda, et tal rohkem harki ei lahe.
Kohemaid koukis mann lagedale muhu leivad, mis olid kasipagasis, sest suurtesse kohvritesse need ei mahtunud - suured kohvrid olid tais heeringaid ja kummikuid ja muud trani. Suure ettevaatusega ongitses ta leivad Selveri kilekotist valja ning kutsus kohale pommi-spetsialisti, kes tegi leibadest rontgeni pilte, vottis vere-, pasa- ja muid proove ning lopuks ka nuusutas leibasid, mille peale ta noogutas ja leidis, et tegemist on taiesti reisikolblike leibadega.
Aga leib maitseb nyyd seda magusam:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ameerika mees metsas
Suvi kä es ja tavaliselt veedame nii mõnegi nädalavahetuse telgiga mägedes. Sel aastal ei saa aga telkimisest ameerika moodi asja, sest mei...
-
Viimasel ajal kaime kolmapaeviti botaanika aias miniatuurset raudteed vaatamas ja et mina tydimusest ymber ei kukuks, siis tassin tited suur...
-
Maletate, kirjutasin kevadel, et koiliblikaid oli yhtakki palju, ja kui suured. No siis monel tekkis kysimus, et kui suured nad ikkagi olid....
-
Oleme oma reisilt tagasi. Ja yllatus-yllatus - maja taha myyri sisse on end sisse seadnud must lesk. Tegelikult oleme selle pisikese leedi o...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Jäta jälg:)