Raamatumyygis

Laupaev.
Marco on kodus - minul aeg minu ajaks. Mul ka yritus valja vaadatud: pearaamatukogus raamatumyyk, 25 senti tykk.

Loomulikult laksin. Ja loomulikult pressis Otto end kaasa - tema jarsku kova raamatuarmastaja. Ja loomulikult langes Arabel selle peale ahastusest kokku, et kuidas teda maha jaetakse. Niisiis tuli tema ka.

Joudsime kohale. Tulime autost valja. Arabel pissis pyksi, Otto mulle kinga peale. Ma oleks pidanud votma seda kui halba oomeni, aga lootus, vot see lootus paremale tulevikule pimestas ratsionaalse motlemise.

Liikusime raamatukokku.

Otto vaatas uksest sisse ja teatas, et aeg on ara minna, sest tal on igav. Arabel teatas, et tal on palav, mille peale molemad koorisid vatid ja mytsid maha.

Liikusime lasteraamatute poole ning sinna joudes oli mul nina higine - tassisin kolme paksu jopet, kolme mytsi, yhte kola kotti (s.t. minu kaekott) ja virna raamatuid, mille kiirelt siit-sealt laualt haukasin.

Arabel valis yhe lasteraamatu janestest. Otto teatas, et jarjest igavamaks laheb.

Siinkohal tegin saatusliku vea ja hakkasin endale yhte raamatut veel valja valima. Kattemaksuks vottis Otto suurest igavusest Arabeli raamatu ning virutas sellega talle silma.

Nyyd tassisin kolme jopet, kolme mytsi, yhte kolakotti, virna (9) raamatuid ja yhte kisavat Arabeli. Kusjuures mytsid kukkusid kogu aeg maha.

Motlesin, et tostan tuju ning juhendasin protsessiooni kohvikusse, kus
1) ajasime ymber yhe kohvi
2) pudistasime yhe kukli mooda lauda ja selle ymbrust laiali
3) torkasime paksu daami kahvliga kintsu
4) tekitasime asjatut larmi.

Kui panite tahele, siis nyydseks raagin meie-vormis. Sest ehkki mina polnud otsene avaliku korra rikkuja ning kahvliga kedagi ei torkinud, olen ma siiski vahemalt osaliselt juhtunu eest vastutav, sest:

Selle asemel, et votta kaasa hea suur kott uue lugemisvara tarvis, votsin mina kaasa kaks tigedat titte.

Rumal Eva.