Sygise esimesed ookylmad on paar ood kovasti napistamas kainud. Ma ju tean, et oktoobris laheb jahedaks, aga ikkagi votab hinge kinni see esimene hommik, kui pistan end uksest valja ja hingeaur loob prillid uduseks.
Viimased viis kuud on saanud kovasti higistada ning kuumakraade kiruda. Nyyd on napud sinised ja nina punane.
Ja me oleme koik kergel kombel tobised. Algab see samal moel. Otto toob lasteaiast mingi olluse kohale, millega me koik ylejaanud voitleme. Ikka taruvaigu, sibulakoore tee ja pipraplaastritega. Lasteaiakasvatajad ei oska selle peale kohe midagi kosta. Ah et see on pipraplaaster Otto rinnal? Hmm ... .
Otto ootab lund. Ootab seda maja taha ka, sest magedes juba ju puistab pikemat aega.
Elame kaugel kõrbes liiva all, sealt 112. kaktusest paremale. Heh. Et me teie mõtetest ei kaoks, paneme siia killukesi meie elust ja tegemistest, arvamistest ja juhtumistest. Siis nagu olemegi kohe sealsamas, yle õla vaadata:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Ameerika mees metsas
Suvi kä es ja tavaliselt veedame nii mõnegi nädalavahetuse telgiga mägedes. Sel aastal ei saa aga telkimisest ameerika moodi asja, sest mei...
-
Viimasel ajal kaime kolmapaeviti botaanika aias miniatuurset raudteed vaatamas ja et mina tydimusest ymber ei kukuks, siis tassin tited suur...
-
Maletate, kirjutasin kevadel, et koiliblikaid oli yhtakki palju, ja kui suured. No siis monel tekkis kysimus, et kui suured nad ikkagi olid....
-
Oleme oma reisilt tagasi. Ja yllatus-yllatus - maja taha myyri sisse on end sisse seadnud must lesk. Tegelikult oleme selle pisikese leedi o...
Tervitused siitpoolt maakera! Nii igaks juhuks väike rida kah:
VastaKustutaOn õues väike külmakraad
Otto peas käib paraad,
kuidas tati laiali ta saaks
tatt on lõpmatu maavaraa
No ei saa siia panna selliseid kui vanasti treisime, kuid mida kehvem luuletus, seda palavamad tervitused!