Moni kiire sõna põnnidest.
Ottobeebil oli kuni 2. eluaastani tilluke kaaluprobleem. Noh et nagu lahjavõitu. Tundub, et sellest murest on ta jagu saanud. Ta on nimelt tugev ja pikk; põsed seljatagantki naha. Ma pakun, et oodata on kasvuspurti, nii Septmebri lõpuks. Jalad ja kaed on pehmed labidad nagu lõvikutsika jasemed. Ja ta TEGELEB, kogu aeg. Mõned naited:
* varvis sofa vildikatega mustaks (minu karma Vilsandilt;)
* loopis toored munad mooda kooki laiali - "Emme, golfipallid!"
* viskas 4 paari oma musti trussasid esiku lambi kylge - pidin naabrilt redeli laenama
* uputas patareidega manguasjad basseini
* nokkis kõikidelt lilledelt kroonlehed kyljest
* pissis omale varba peale, vetsu põrandale, lillepeenrasse, sipelgapesasse ja pyksi.
Seda kõike enne hommikusooki.
Arabel on tasane ja armas. Juukseid on tanase seisuga 4 karva, pea veidi viltu, kintsud mõnsad pontsad - lastearst vaatas, et "ooo, millised voldid!" Otto on ta lemmikute lemmik. Vaatab musti trussaare lambi kyljes ja lagistab naerda, endal otsaesine Otto musidest korpas, varbavahel yks õnnetu punane õis sealtsamast lillepeenrast. Ta on meile kõigile nii kallis:)
ehhheee, hea tüüp ikka küll:)) ma arvan, et seda trussade üritust palun ma tädi meeleheaks korrata, kui saabun septembrikuu neljateistkümnenda päeva õhtul 9.15. pilet on nüüd taskus.
VastaKustutairx
tubli poiss!!! nii peabki!
VastaKustuta